Kuidas pildistada virmalisi

Northerh Lights in Estonia and Panstarrs comet


Virmalised on kaunis taevane vaatemäng, milles on maagilisust, salapära ja ebamaist ilu.

Eestis on virmalised haruldased ja väga harva võib neid näha palja silmaga kirgastes rohelistes, punastes ja lillakates toonides. Virmaliste pildistamine on nende niisama vaatlemisest isegi põnevam, sest siis saab osa kogetust teistega jagada. Virmalised tekivad, kui Maa atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt

Northern Lights

Sagedamini võib näha kauges põhjataevas madalal õrna rohekat virmaliste kuma ning kui veab, siis isegi rohekaid samba või kardina ääre laadseid moodustusi ning valguskiiri. Need, kes korra on virmalisi oma silmaga näinud või pildile püüdnud, teavad juba paremini, kuidas neid leida. Selle väikese kirjatükiga annan omalt poolt mõned soovitused, mida jälgides on lihtsam virmalisi pildistada.

Vasakul oleval fotol on virmalised, pildistatud käsiseadete reziimis, teravustatud lõpmatusse.

Pentax K10D ja Helios 44M @ 58mm, ISO400, f2, 10s.

 

Virmaliste pildistamiseks valmistumine?

Hea õnne korral võib virmalisi näha täiesti ette valmistamata, aga kui sa just talvel tihti öisel ajal ringi ei liigu, on virmaliste nägemise võimalus imeväike. Soovides seda kaunist nähtust pildistada, teeb väike ettevalmistus ainult head.

Warm ClothesVirmalisi võib meil näha tihedamini talvel selge taevaga. Selge pilvedeta taevas toob tihti kaasa külma öö. Seepärast tasub end riide panna soojalt. Seda enam et virmalised lasevad end tihti kaua oodata ja väike õueskäik võib lihtsalt pikeneda poolest tunnist kahe, kolmeni. Seega soe müts, sall, jope, püksid, saapad ja mõnusad mugavad kindad on olulised.

Väga külma ilmaga saab kanda sõrmikuid koos soojade labakinnastega. Kaamera seadete sättimise ajaks saab labakad ära võtta. Välja minnes tasub kaasa võtta pisike taskulamp või pähe kinnitatav lamp, mida saab lihtsalt sisse-välja lülitada. Need aitavad pimedal maastikul liigelda ja fototehnikat üles seada. Lisaks tasub jälgida virmaliste ennustamiseks mõeldud veebilehtedel kuvatavat infot (viited artikli lõpus). Enne veel kui õue minna, heida pilt kaardile ja vali välja vähemalt paar 15-30 minuti teekonna kaugusel asuvat vaatluskohta, kuhu saad pildistama minna. Võid välja valida ka kaugemal asuvaid pildistamise kohti, kuid selge on see, et suure külma ja hilise kellajaga ei ole mõtet iga kord väga kaugele tõtata.

Foto: © Caraman | Dreamstime Stock Photos

 

Millega pildistada?

TähedVirmalised on seda paremini nähtavad, mida pimedam on taevas. Virmaliste valgus on nõrk ja selleks, et need pildile piisavalt heledalt salvestuksid, on vaja pikka säriaega ja hea heledusega objektiivi. Terava ja piisava heledusega pildi saamiseks on kindlasti vaja statiivi. Käest pildistatud pilt tuleb kahjuks udune. Selles mõttes on virmaliste pildistamine sarnane tähtede pildistamisega, et ilusa pildi saamiseks peab jälgima sarnaseid põhimõtteid. Kui tahad harjutada virmaliste pildistamist, võid mõnel selgel ööl proovida pildistada tähti. Proovi erinevaid seadeid ja vaata kui pikka säriaega saad enda objektiiviga kasutada, enne kui tähtede liikumine pildil liiga häirivaks muutub.

 

Paremal oleval fotol on Orioni tähtkuju, pildistatud käsiseadete reziimis, teravustatud lõpmatusse.

Pentax K10D ja Helios 44M @ 58mm, ISO400, f2, 13s.
 

Kõige lihtsam on virmalisi pildistada digipeegelkaameraga. See ei pea olema väga kallis ja hea tulemuse võib saada ka müügikomplektis oleva kit objektiiviga. Loomulikult kehtib ka siin reegel, et kallim suurema ja tundlikuma sensoriga kaamera võimaldab teha kvaliteetsema pildi vähema müra ja parema resolutsiooniga. Oluline on, et kaameral oleks võimalik käsitsi seadistada avaarvu suurust, säriaega ja valgustundlikkust. Ehk kui sinu fotokal on M ehk manuaalreziim, siis suure tõenäosusega saad virmalised õigesti tegutsedes pildile. Kui kaamera laseb, siis vali pildi salvestamise formaadiks jpg asemel RAW. RAW faile on parem hiljem arvutis töödelda, sest seal on kaamera poolt salvestatud tunduvalt rohkem infot, kui jpg failis.

Pentax K10D ja Helios44M @ 58mm, f2, ISO200, 15s. Kuupäev 17.03.2013 

Milline on hea objektiiv virmaliste jaoks? Mida heledam (väiksema avaarvuga) on objektiiv, seda lihtsamini virmalised pildile jäävad. Enamike kit objektiivide suurim ava on avaarvuga f3.5. Palju parem on, kui saad kasutada objektiivi avaga f1.8, f2 või f2.8. Soovitav on pildistada normaal või lainurk objektiiviga (fookuskaugus kuni 50mm). Kit objektiivi puhul on üldjuhul võimalik suurim ava ja vaatenurk* saavutatav 18 mm fookuskaugusega. Samas ei ole siin õiget ega valet ning võid proovida ilusa kaadri saamiseks erinevaid objektiive erinevate suurenduse astmetega**.

Northern Lights in Estonia

Pentax K10D ja Helios44M @ 58mm, f2, ISO400, 8s. Kuupäev 17.03.2013

Kasutan ise vahel virmaliste pildistamiseks 58mm fookuskaugusega f2 Helios 44M objektiivi. Helios 44 objektiive hakati tootma juba 1958 aastal.

Objektiiv Selle pluss on suur ava ehk tunduvalt lühemad säriajad võrreldes tavalise f3.5 kit objektiiviga. Kuna Pentax K10D crop factor on 1.5, siis 58mm Helios 44M fookuskaugus 35 mm ekvivalendis minu Pentaxi ees on 87mm 🙂

Võrdlemisi suur fookuskaugus tähendab seda, et kui säriaeg on üle 10 sekundi, lähevad tähed pildil uduseks. Tänu suurendusele sobib see objektiiv hästi virmaliste pildistamiseks eemalt, kui nad on horisondi lähedal.

Vajadusel kompenseerin lühikesi säriaegu ISO tõstmisega 400-lt 800-le, äärmisel juhul 1600ni. Kui tahan jätta pildile tähtede jutte, langetan ISO 200-ni ja pikendan säriaega minuti või kahe, kolmeni (olenevalt virmaliste heledusest ja segavatest teguritest).

Helios 44M objektiiv

Lisaks Heliosele kasutan enamik aja virmaliste pildistamiseks Tamron 17-50mm f2.8 avaga objektiivi. Pildid tulevad sellega piisavalt teravad ja 17mm vaatenurk on heliose omast oluiliselt laiem. Soovi korral saan pildistada ka virmalisi lähemalt, sest tegemist on zoomobjektiiviga. Lisan ka paar fotot, mis olen teinud just selle objektiiviga.

Virmaliste peegeldus Kaarmise järve ääres Saaremaal.

Virmaliste peegeldus Kaarmise järve ääres Saaremaal. Pentax K5 Limited Silver ja Tamron 17-50mm objektiiv.

Virmaliste panoraam Kaarmise järve ääres.

Virmaliste panoraam Kaarmise järve ääres. pentax K5 Limited Silver ja Tamron 17-50mm objektiiv.

NB! Kui kasutad suure suurendusega objektiivi, siis jäävad isegi väga väikesed kaamera värinad pildil ebateravustena näha. Lisaks kui soovid, et pika säriajaga ei jätaks tähed pildile heledaid jutte, peab pildi tegemise aeg olema mitu korda lühem, kui ilma suurenduseta objektiiviga. Samas võivad tähejutid pildil anda hoopis ilmet juurde ja muuta nii muidu tavalise võtte palju huvitavamaks. Kavalamad pildistajad paigutavad kaadrisse väga pikkade säriaegade puhul (30sekundit ja rohkem) põhjatähe, sest just see näib taevas liikumatuna ja selle ümber tekivad teiste tähtede poolt vahvad kumerad jutid.

Aurora and Star Trails

Pentax K10D ja Helios44M @ 58mm, f2, ISO400, 30s. Kuupäev 18.03.2013

Kuidas pildistada?

Igal fotograafil kujuneb ajapikku välja oma pildistamise viis. Sellepärast on palju erinevaid viise hea tulemuse saavutamiseks. Virmalisi ja tähti pildistades on asendamatuks abivahendiks statiiv. Kuni 30 sekundi kestvusega võtteid teen tavaliselt 12 sekundilise viitega viitpäästikuga. Selle 12 sekundi jooksul jõuab pildistamise nupule vajutamisest tekkinud kaamera värisemine sumbuda ja pilt tuleb terav.

Kui soovin teha pilti säriajaga üle 30 sekundi, pean kaamera valikukettalt aktiveerima B ehk bulb reziimi. Bulb reziimis alustab kaamera pildistamist peale pildistamise nupu alla vajutamist ning jätkab võtte tegemist kuni pildistamise nuppu all hoitakse. Nii võib säriaeg olla mõnest sekundist paarikümne minutini. Selleks, et vältida kaamera kere liikumist, panen kaamera külge juhtmega päästikupuldi, mis laseb pildistamist alustada ilma kaamera keret puudutamata.

Remote Shutter Release

Pika säriajaga pildistades peab olema ettevaatlik, et pildistamise ajal kogemata vastu statiivi ei läheks ja puldijuhet ei sikutaks, sest nii võib pilt tulla udune. Kerge statiivi saab värinate kindlamaks, kui asetada lisaraskus statiivi jalgade vahetugedele.

Olen tähele pannud, et tuulise ilmaga peaks kinnitama kaamera kaelapaela statiivi külge nii, et see ei hakkaks tuule käes laperdama. Muidu võid hiljem arvutist pilte vaadates avastada, et päris teravad need ikka ei ole 🙁

 

Millal välja virmalisi püüdma minna?

Välja tasub minna siis, kui on alust arvata, et hiljutise päikesetormi järelmõjud on jõudmas Maa magnetväljani. On olemas päris mitu inglise keelset veebilehte, mis kuvavad andmeid päikese, kosmoseilma ja virmaliste prognooside kohta reaalajas.

Viited:

  • http://www.swpc.noaa.gov/rt_plots/kp_3d.html – järgmise kolme tunni prognoositav Kp. Väärtustega 2-3 võib proovida pildistada, aga kui Kp on juba 4 või rohkem tasuks sobiva ilma puhul kindlasti pildistama minna.
  • http://www.swpc.noaa.gov/pmap/pmapN.html – NOAA POES satelliidi andmed virmaliste ovaalist põhjapoolkeral. Annab hea ülevaate virmaliste hetkeolukorrast. Mida laiemalt ja tumepunasemates värvides on ovaal, seda paremad võimalused Eestist vaatlemiseks. UT ajale tuleb liita kaks tundi, et saada kohalik aeg. Uueneb iga kümne minuti pärast.

 

Mõisted, indeksid ja näidikud, mis mida tähendab? 

Aurora Borealis – väga vana, kuid siiani kasutatav nimi virmalistele, mille 1621. a. andis Pierre Gassendi. “Aurora” oli rooma koidikujumalanna nimi ja “borealis” tähendab kreeka keeles põhjatuult. Inglise keeles kutsutakse virmalisi veel terminiga “Northern Lights”.

Kp indeks – Maa magnevälja häirituse tase. Maa magnetvälja mõjutab meieni jõudnud päikesetuul. Kui KP indeks on suurem kui 4, on juba tegemist magnettormiga. Eestis on virmalisi pildistatud KP-ga, mis on alla nelja, aga siis peavad olema kõik tingimused väga head. Virmaliste nägemise tõenäosus Eestis on palju suurem kui KP on 4, 5 või rohkem. Alates KP 7, peaks olema virmalised peaagu kindlasti nähtavad. maksimaalne väärtus Kp indeksil on 9.

http://www.swpc.noaa.gov/Aurora/globeNE.html – on kuvatud tabel, kust on hea näha, kui suur võiks olla magnetvälja häirituse tase, et virmalisi näha.

Kp indeksi arvutamiseks kogutakse andmeid observatooriumitest maailma eri paigus.

Virmaliste värvid – virmalisi võib näha põhiliselt kolme värviga. Loe lisa siit.

Roheline – tekib umbes 100–150 km kõrgusel, kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik.

Punane – tekib umbes 250 km kõrgusel, kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik.

Violetne – tekib siis, kui ergastatuks osutub molekulaarne lämmastik.

IMF (Inteplanetary Magnetic Field) Bz – planeetidevahelise magnetvälja suuna väärtus (põhjapoolne komponent). Kui Maa magnetvälja ja IMF Bz jõujooned on üksteise suhtes antiparalleelsed on virmalised tugevamad ja paremini jälgitavad. IMF Bz väärtus (nT) on siis negatiivse väärtusega näiteks -1.2 või -1.9 või -3.4. Mida suurem on negatiivne väärtus, seda parem virmaliste vaatlemiseks. Lisainfo siit.

Velocity – päikesetuule kiirus. Tavaliselt on mõõtühikuks [km/s]. Kuni 393[km/s] on normi piires, 393[km/s] ja rohkem on juba kiirus suurem ja tingimused paremad. Rohkem infot siit.

Density – päikesetuule tihedus. Mõõtühikuks on [cm-3]. Nasa ACE satelliit mõõdab aatomiosakeste arvu päikesetuules. Tavaliselt on see 4-7 osakest kuupsentimeetris. Tugevate virmaliste ajal võib osakeste arv olla kümneid kordi suurem.

Solar Flare – ehk päikesepursete näol on tegemist võimsa pahvatusega päikese atmosfääris, mille käigus võib vabaneda kümnete miljonite vesinikupommide võimsusega võrreldavat energiat. Tekitavad radiatsiooni ja häiritust elektomagnetspektri kõigil lainepikkustel. Tavaliselt on palja silmaga nähtamatud ja nende jälgimiseks ja mõõtmiseks on olemas erilised seadmed. Tekivad aktiivsetel aladel päieseplekkide juures. Kui päikesepurse on tugev ja suunatud Maa poole, võib kahe, kolme päeva pärast oodata tugevaid magnettorme ja tavapärasest tugevamaid virmalisi.

Päikesepurskeid on olemas erineva võimsusega A, B, C, M ja X. Loe lisa klassifikatsiooni kohta siit ja päikesepursete kohta siit. Palju kasulikku infot leiad veel siit Nasa lehelt.

Pilt X klassi purskest: NASA Päikese Dünaamika Observatoorium

Coronal Mass Ejection ehk CME – tegemist on materjali eraldumisega päikese kroonist. Päikeselt eralduv aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Koosneb põhiliselt prootonitest ja elektronidest ning väiksemal määral heeliumist, hapnikust ja rauast. Kui sellise Päikesest eraldunud aine osakesed jõuavad Maani, toimuvad väga tugevat magnettormid ja virmalised on nähtavad laiemalt, kui tavapäraselt.

 

Kui oluline on vaatlemiseks valitud aeg ja koht?

Aeg ja koht on olulised. Ka kõige võimsamad virmalised jäävad märkamatuks, kui taevas on pakse pilvi täis või asud maa magnetpoolustest liiga kaugel. Virmalisi on võimalik näha maa põhja- ja lõunapooluse lähedal. Mida tugevamad on virmalised, seda rohkem ekvaatori pool neid näha võib. Soovitasin eelnevalt maad kuulata ja leida vähemalt paar sobivat virmaliste vaatluskohta, kuhu saad pildistama minna. Mille järgi neid kohti võiks leida?

Kõige lihtsam on korraks Google kaart satelliidivaatega lahti lüüa ja vaadata rahulikult paariteise kilomeetri raadiuses ringi. Võid ka kaugemalt otsida, aga oleks siiski hea kui leiad koha, kust saad vajadusel kodu lähedal virmalisi vaadata.

Vaade programmist Google Earth

Vaatama minnes on hea jätta linna kuma selja taha. Otsid kohta, kust avaneks põhja suunas segamatu vaade suurele lagedale heinamaale või karjamaale, veelgi parem kui järvele, lahele või merele. Kui leiad mitu sobivat kohta, siis praagi välja need, kus kaardil asub sinu vaatluskohast veelgi rohkem põhjapool mõni tänavavalgustusega asula või küla. Asula kuma selja taga ja külgsuunal on küll segav, aga laseb siiski pildile püüda virmalisi. Linna kuma otse põhjas nullib päris hästi enamik nõrku ja keskmise tasemega virmalisi. Tundub loogiline ja lihtne.

Siis oleks ju näiteks Hiiumaa ja Saaremaa põhjarannikul või mandri Eesti põhjarannik ideaalsed vaatluskohad. Head vaatluskohad nad ongi, aga isegi seal ei pääse päris linnakumast. Hiiumaalt ja virumaa põhjakallastelt paistavad virmalistepiltidel üle mere ära Soomemaa linnade tuled. Saaremaalt Panga Pangalt paistavad vägagi hästi ära Hiiumaa tuled. Tegelikult on see esialgu uskumatu, kui kaugele paistavad heade vaatlustingimustega kaugete linnade tuled. Nii võibki algselt virmalisepildi allribas kirutud virmaliste takistaja metsatukk saada hästi planeerides sinu liitlaseks võitluses kaugete linnade kumaga.

Vaade peale kuu loojangut Panga Pangalt põhja suunas

Mis kuul virmalisi paremini näeb? Tegelikult on hea, kui kuud üldse pole taevas virmaliste ajal või kui peab olema, las ta olla siis ilus noor kuusirp 🙂 Paremini näed virmalisi siis, kui kuu on loojunud või mitte väga hele. Täiskuu valguses on vaatlustingimused halvad. Teadjamad räägivad, et tavaliselt on rohkem virmalisi oktoobris ja märtsis. Kahjuks ei ole ma neid veel niipalju näinud, et seda väidet omalt poolt kinnitada.

Pentax K10D ja smc DA 18-55mm @ 18mm, f3.5, ISO200, 54s. Kuupäev 17.03.2013

Vaatluskohta aitavad leida Google Maps arvutis ja nutitelefonis, GPS ja kaardirakendused. Kuu ja päikese tõusu ja loojangut saad vaadata ilm.ee-st ja teistest sarnastest ilmaportaalidest. Stellarium tarkvara abil saad arvutis juba ette luua sellise pildi tähistaevast, mis sind sisestatud kuupäeval ja kellaajal taevas tervitab. Saad jälgida ja lihtsalt näha kõigi heledamate tähtede ja planeetide liikumist virtuaalses tähistaevas. Lisaks aitavad sul virmalisi pildile püüda aasta aastalt paremaks muutuvad digipeegelkaamerad, mis järjest valgustundlikumaks ja müravabamaks tehakse. Kuid see pole veel kõik.

Foto: rakendus Stellarium

Nutiseadmete kasutajatele on olemas erinevaid rakendusi.  Kasutan ise Aurora Forecast, 3D Sun ja Aurora. Neist esimene annab hea ülevaate sellest, mis toimub ja millal võiks olla virmalisteks lootust.Lisatasu eest saab aktiveerida automaatteavituse, mis annab märku kätte jõudnud magnettormist. 3D Sun annab väga hea ülevaate Päikesel toimuvast ja suurema Päikesepurske puhul annab automaatseid teatiseid. Aurora rakendus on funktsionaalsuselt nagu Aurora Forecast, aga visuaalselt uhkemas kuues, mis vahel telefoni mõneks hetkeks ootele paneb. Mõeldud on need kõik kasutamiseks Apple iOS seadmetel, aga kindlasti on olemas analoogid ka Androidile.

Tänu interneti levikule ja võimalustele on avanenud uued võimalused koostööks virmaliste huviliste vahel. On lihtne jagada pilte sadade kilomeetrite taha, arutada, millal võiks virmalisi taas näha või hoopiski arutada, kuidas pildistamise tehnikat lihvida. Selle artikli kirjutamise ajal täitus Eestimaa Virmaliste grupil Facebook-is 1000 liikme piir. See grupp on hea näide sellest, kuidas saab sõbralikult teha koostööd ühiste eesmärkide nimel ja sellest, et virmalisi pildistav eestlane ei ole teisele virmalisi pildistavale eestlasele hunt 🙂

NB! Kui leidsid siit artiklist midagi kasulikku, siis soovitan lisada www.facebook.com/Piltnik24 oma lemmikutesse. Nii oled alati kursis teiste huvitavate fototeemaliste blogipostitustega ja uute piltidega virmalistest.

Väike meelde tuletav nimekiri virmaliste pildistamiseks 🙂

Väike meelde tuletav nimekiri kohapeal pildistades 🙂

—————————————————————————————————————————–

*Objektiivi fookuskaugusest sõltub pildile jääva ala laius ehk vaatenurk. Näiteks 25mm vastab 90 kraadi, 50mm vastab 45 kraadi, 135mm vastab 18 kraadi ning 500mm vastab 5 kraadi.

**Objektiivi suurendusaste oleneb fookuskaugusest (focal lenght). Fookuskausega tähistatakse kaamera sensori ja objektiivi optilise kese vahemaad millimeetrites. Pikem fookuskaugus tähendab suuremat suurendust. Objektiivi suurenduskordse teada saamiseks, tuleb fookuskaugus jagada 50-ga***. Näiteks minu 55-200mm objektiivi suurim suurendus on 200/50=4 korda. Virmaliste püüdmiseks ei ole vaja suurt suurendust.

*** Allikad: http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/387-05-fotograafia-objektiiv-fookuskaugus-ava ja http://blog.photopoint.ee/objektiividest-uldisemalt/

One Response

Lisa kommentaar


*

* Copy This Password *

* Type Or Paste Password Here *