On olemas mõningaid üldtuntud teadmisi, mis ajapikku rahvasuus edasi kandudes kinnistuvad ja mille järgimine saab soovituslikuks ja vahel isegi reegliks. Nii kuidas möödub aeg, muutuvad ka soovitused ja nii mõnigi seni kasulik teadmine tuleb ümber hinnata. Kirjutan täna mõnest mobiiltelefoni akuga seotud teadmisest, mis siis kas kehtib või enam ei kehti tänapäevasel nutiseadmete ajastul.
Milliseid aku tüüpe praegu nutiseadmetes kasutatakse?
Valdavalt kasutatakse praegusel ajal sülearvutites, tahvelarvutites ja nutitelefonides akusid, mis põhinevad liitium tehnoloogial. Kaks levinud varianti on liitium-ioon (Li-Ion) ja liitium-polümeer (Li-Po) akud. Et teada saada, kuidas aku eest paremini hoolt kanda, tuleks esmalt kindlaks teha, mis tüüpi akut sinu seade kasutab. Aku tüübi leiad aku tagant kleepsult või kaasas olnud juhenditest/paberitest ning seadme tootja kodulehelt.
Sellel ajal, kui Eestis tulid laiemasse kasutusse esimesed mobiiltelefonid, põhinesid osades neis kasutatavad akud vanemal leelisaku tehnoloogial. Enim levinud leelisaku tüübid on NiCd (nikkel-kaadium) ja Ni-MH (nikkel-metall hüdriid). NiCd akude turustamine Euroopa liidus on alates 2008. a. peatatud kaadmiumi keskkonnaohtlike omaduste tõttu.
Milline aku tüüp on täna valitsev?
Ni-MH, Li-Ion ja Li-Po tehnoloogiaga akud on olnud mobiiltelefonides päris pikka aega paralleelselt kasutuses. Võitjaks on tulnud viimased kaks ja nii ongi valdav enamik nutiseadmete akusid Li-ion või Li-Po tüüpi. Plussiks on nendel akudel kerge kaal, suur mahutavus, parem toimimine madala temperatuuriga, suurem arv täis- ja tühjaks laadimise tsükleid, kiire laadimise aeg, täpsem ülevaade aku laetuse tasemest ja madal ise tühjenemise tase. Järgnevalt vaatame üle mõned müüdid, mis mobiiltelefoni ja nutitelefoni aku laadimisega seonduvad. Selgub, kas üle kümne aasta tagused soovitused leelisakude laadimiseks kehtivad ka liitiumtehnoloogial põhinevate nutiseadmete akude puhul.
Mobiiltelefoni akud
1. müüt – esimene laadimine peab kestma vähemalt 16 tundi
See soovitus pidas paika leelisakude laadimisel. Esimene pikk laadimine tagas kõigi aku elementide ühtlase laetuse astme ja täieliku täis laadimise. Soovitatav esimese laadimise aeg on NiCd ja Ni-MH akude jaoks 16-24 tundi. Täpne laadimisaeg tuleks vaadata järgi seadme kasutusjuhendist.
Liitium-ioon ja liitium-polümeer akudele ei ole oluline, et esimene laadimine kestab eelnevalt tundides kindlaks määratud ajavahemiku. Laadimise aeg sõltub sellest, kui tühi ja kui suure mahutavusega on laetav aku. Laadija reguleerib laadimist ja lõpetab laadimise, kui on selleks optimaalne aeg ja aku on piisavalt täis. Samuti ei ole oluline, kas hakata seadet kasutama kohe või panna telefon ennem kasutamist laadima. Küll aga on oluline, et esimene laadimine võiks toimuda seni, kuni seade annab märku, et aku saab täis. 
Pildil Ercssoni GA628 vana kooli mobiiltelefon
2. müüt – paar korda tuleks uue telefoni aku täiesti tühjaks kasutada ja siis laadima panna
Ei saa väita, et paar korda uue aku täiesti tühjaks kasutamine ja siis laadima panemine mõjuks liitiumakule paremini, kui tavaline laadima panemine. Vähemalt ei leidnud ma sellele väitele spetsialistidelt ühtegi kinnitust. Küll aga on ära toodud mitme aku tootja juhendites soovitus, et uue aku esimesed paar laadimist võiks toimuda aku täis saamiseni. Vahet pole kas laadima panna tühi aku või pooltäis aku.
Uutele leelisakudele soovitati paar korda aku peaaegu täiesti tühjaks kasutada ja siis uuesti täiesti täis laadida, sest see kiirendas akude optimaalsesse töörežiimi jõudmist. Paremad Ni-Cd akud saavutavad optimaalse võimsuse juba peale seitsmendat laadimiskorda ja on hea mahutatavusega kasutatavad 100-300 laadimistsüklit. Peale seda aku mahutavus langeb oluliselt ja tasub kaaluda aku välja vahetamist.
Pildil väljavõte Sony nutitelefoni kasutusjuhendist
3. müüt – aku eluiga on pikem, kui kasutada aku alati peaaegu täiesti tühjaks ja alles siis laadima panna
See soovitus kehtis ja oli mõistlik leelisakude puhul , kuid ei kehti kaasaegsete liitiumakude jaoks. Nimelt on leelisakude puhul võimalik selline olukord, mida kutsutakse „memory effect“ ehk aku mälu efekt. See tähendab seda, et kui NiCd ja Ni-MH akusid panna laadima korduvalt, järjepidevalt ja kogu aeg mitte piisavalt tühjalt, võib edaspidi laadides osa aku mahutavusest kaduma minna ja seadme tööaeg väheneb.
Li-Ion ja LI-Po akudel mäluefekt puudub ja ei pea muretsema niiväga selle pärast, kas telefon või tahvelarvuti panna laadima peaaegu tühja või poolenisti täis akuga. Kui uurisin erinevatest allikates sellesama mälu efekti kohta, siis päris mitmel pool väidetakse, et see seisund tavaelus üldjuhul ei teki ja pigem üritatakse sellega seletada aku vähest mahutavust, mille tekkepõhjused võivad olla hoopiski mujal.
Üheks kõige tavapärasemaks vähese mahutavuse põhjuseks võib olla aku kasutamisest ja vanusest tulenev loomulik kulumine/vananemine. Eelpool nimetatud leelisakude vähese mahutavuse põhjustajaks võib mälu efekti asemel olla hoopis akude korduv liig tühjaks kasutamine ja sellest tulenev aku ühe elemendi polaarsuse vahetumine.
4. müüt – poole pealt ei tasu aku laadimist katkestada, sest see ei mõju akule hästi
Li-ion ja LI-Po akudel ei pea muretsema niiväga sellepärast, kas telefon või tahvelarvuti võtta laadimast ära enne, kui aku on 100% täis laetud. Liitiumaku elueale mõjub isegi positiivselt, kui vältida äärmusi, ehk ei ole hea kasutada seadme akut alati tühjaks ja laadida 100%-ni täis.
Kui tuua näide liitium tüüpi aku laadimistsüklist, siis on olukord sarnane olukorraga, kus on üks tühi liitrine piimapudel ja iga kord, kui valada pudelisse pudeli täis vett, saab täis üks pudeli täitumise kord. Vahet ei ole kas valada sinna sisse vedelikku viis korda 200ml kaupa või üks kord ja kohe pudeli täis. Kirja läheb ikka üks pudeli täituvuse kord. Sama moodi läheb ka akut laadides kirja üks laadimistsükkel.
Li-ion akude eluiga sõltub pigem laetuse astmest, temperatuurist ja ajast. Paratamatult hakkab kord kasutusele võetud aku vananema ja on täiesti loomulik, et aasta, pooleteise vanused aku hakkavad ilmutama märke väiksemast mahutavusest. Li-ion akude optimaalseks elueaks loetakse umbes 300-500 laadimistsüklit. Peale seda on mahutuvus tuntavalt vähenenud. 
Pildil väljavõte Nokia nutitelefoni kasutusjuhendist
5. müüt – vahel tasub aku täiesti tühjaks kasutada ning siis uuesti täiesti täis laadida
See soovitus on hea ja on soovitatav liitiumakude puhul. Kui on toimunud palju poolikuid laadimisi võib nutiseadme aku info näidik ebatäpseks muutuda. Osad nutiseadmete tootjad soovitavad umbes 30 ebakorrapärase laadimiskorra järel teha seadme akule üks peaaegu tühjaks kasutamine ning lõpuni täis laadimine, et nutiseade oskaks täpsemini kuvada aku info näitikut. Rõhk on sõnal peaaegu tühjaks, sest täielik tühjenemine ei mõju aku elueale hästi ja seda tasub vältida.
7 soovitust liitiumaku eluea pikendamiseks
- Apple kindel nõuanne on, et väga oluline on mitte jätta nutiseadet sooja autosse, päikese kätte või muusse sooja kohta seisma. See mõjub aku jõudlusele ja kestvusele halvasti. Optimaalseks töötemperatuuriks toob Apple 0-35 kraadi Celsiust.
- Liitiumakusid soovitatakse laadida toatemperatuuril.
- Kui plaanid nutitelefoni või tahvelarvuti pikemaks ajaks seisma jätta, siis on soovitav laadida aku enne umbes 40-50 protsendi täituvuseni. Nii püsib aku heas seisukorras.
- Päris lõpuni seadme tühjaks kasutamist tuleks võimaluse korral pigem vältida. See ei mõju akule hästi ja kui tühja akuga seade pikemaks ajaks seisma jääb, võib aktiveeruda kaitsemehhanism, mis aku püsivalt välja lülitab. Selline aku tavalaadijaga enam laadima ei hakka ja tuleb teha aku vahetus. Igapäevaelust on näide, kus nutitelefonile piisas ühest ööst täiesti tühja akuga, et hommikul enam telefoni laadima saada ei õnnestunud. Enamasti küll läheb vaja pikemat perioodi, et seadme aku ennast tühjana välja lüliks.
- Nutitelefonide ja tahvelarvutite laadimiseks on soovitav kasutada tootja originaal laadijaid, sest need sobivad kindlasti ja tagavad vigadeta töö. Tean omast käest, kus üks kahtlase päritoluga iPhone laadija oleks peaaegu laadides põlema läinud. Tookord läks õnneks ja telefon ise jäi terveks, vaid majapidamine jäi mõneks ajaks elektrita.
- Osadel nutiseadmetel on ümber võrdlemisi paksust materjalist ümbrised ja kaaned. Heaks näiteks on siin iPad tahvelarvuti. Tavakasutusel püsib seade parajalt soe, kuid kui vaadata filme või mängida suure nõudlusega mänge, läheb iPad üpriski kuumaks. Eriti, kui ümber on nahast või kunstnahast kaaned. Sellisel juhul on mõistlik kaaned eemaldada, et seade saaks õhku ja jahtuks paremini. Liigne kuumus ei mõju hästi ja aku saab rutem tühjaks.
- Kui oled kiire ja turvalise WiFi levialas, siis eelista seda mobiilselel internetile. Mobiilse interneti kasutamine tühjendab akut kiiremini ja muudab nutiseadme temperatuuri pikal kasutusel soojemaks. See omakorda ei mõju akule hästi.
Artikli kirjutamisel kasutatud allikad:
http://www.apple.com/batteries/ipad.html http://www.digitohter.ee/kasulik/arvutiakude-kasutamine/ http://batterydata.com/ http://www.nokia.com/ee-et/klienditugi/ http://www.akukeskus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=103&Itemid=42 http://et.wikipedia.org/wiki/Leelisaku http://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumioonaku http://www2.eng.cam.ac.uk/~dmh/ptialcd/battery/index.htm http://batteryuniversity.com/index.php/learn/article/how_to_prolong_lithium_based_batteries http://www.apple.com/ee/batteries/ http://www.techhive.com/article/228189/SmartBat.html