Tundmatute lendavate objektide välimääraja


Kui mitte tihedamini, siis kord või paar aastas leiab ikka meie uudislehtede pealkirjadesse mõni lugu kahtlasest tulekerast või tundmatust lendavast objektist. Pole ka ime, sest UFO lood nagu muu põnev ja salapärane on lugejatele alati huvi pakkuv ja korralik külastajate arv on loo avaldanud uudisteportaalile garanteeritud. Enamik selliseid juhtumeid on asjasse süvenedes aga päris tavalised ning lihtsasti ära tuntavad. Selles loos vaatame paari näite varal üle mõned igapäevased nähtused, mida kogemata tundmatuks lendavaks objektiks peetakse.

LENNUKID

Lennuk päevavalges on enamikele tuttav vaatepilt. Üle Eesti liigub iga päev päris suur hulk erinevaid lennukeid. Mõned neist paistavad silmale vaid kauge ähmase täpina. Teinekord on lennukõrgus piisavalt madal, et silmaga saab eristada isegi lennuki kuju ja mootorite arvu. Ja siis on veel olemas need vahva jutid, mis tihti lennukite üle lennates nende järele tekivad.

Lennuki jutid peale loojangut

LENNUKI JUTID ÕHTUTAEVAS (Foto: Piltnik24.ee)

Kuid on hetki, mil lennukeid peetakse tundmatuteks objektideks või tulekeradeks. Enamasti juhtub see siis, kui valgusolud on muutunud, tavaliselt vahetult peale päikeseloojangut. Just siis valgustab silmapiiri taha kadunud päike veel taevas kõrgemal asuvaid objekte. Nii saavad lisavalgust joonpilved ja lennukid, mis on sel hetkel veel päikesekiirte embuses. Siinkohal on paslik ära märkida järgmine uudislugu:
“Tundmatu lendav objekt Pärnumaal” ( http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/foto-tundmatu-lendav-objekt-parnumaal?id=67112168 ).

Tundmatu lendav objekt Pärnumaal

TUNDMATU LENDAV OBJEKT PÄRNUMAAL (Foto: Delfi Rahva Hääl)

Heaks näiteks veel loojangu valguses helkivast lennukist on fotod põneva pealkirjaga uudisloost: “Tallinna kohal taevas langesid imelikud tundmatud objektid” ( http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/fotod-tallinna-kohal-taevas-langesid-imelikud-tundmatud-objektid?id=67109504 ). Illustreerivaks videonäiteks võib ilmselt tuua veel järgmise uudise: “Põhja-Eesti taevas lendas salapärane objekt” ( http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/video-pohja-eesti-taevas-lendas-salaparane-objekt?id=65554904 ).

Tallinnas langesid objektid

TALLINNA KOHAL LANGENUD IMELIKUD OBJEKTID (Foto: Delfi Rahva Hääl)

Sigarikujuline objekt

NATUKE DIGIZOOMI, PEEGELDUST JA LENNUKIST SAAB VALGE SIGARIKUJULINE OBJEKT (Foto: Piltnik24.ee)

NB! Lennukite juttidest ehk joonpilvedest ja nende tekkest loe lähemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kondensjaljed

METEOORID

METEOORID on tõelised taevased tulekerad. Rahvakeeli ka lihtsalt langevad tähed on kaunid vaadata kuni nad maapinda lähemalt ei puuduta ja meteoriidiks ei muutu. Nii juhtus näiteks 2013 aastal Venemaal Tšeljabinskis https://www.youtube.com/watch?v=KG3mhbUHgUU . Siis oli alla langenud taevakeha piisavalt suur, et maa atmosfääris mitte täielikult ära põleda. Kui on soov lähemalt näha, mis juhtub, kui meteoorist saab meteoriit, siis võib külastada Kaali meteoriidikraatrit Saaremaal.

Kaali kraater

PILT KAALI KRAATER JA VIRMALISED (Foto: Piltnik24.ee)

Enamasti on meteoorid väiksemad ja nende põlemisjäljed kestavad vaid mõne hetke. Mõnikord harva juhtub nägema haruldasemaid langevaid tähti, mis põlevad ära paari sekundi jooksul. Selline vaatepilt on kaunis ja jääb pikaks ajaks meelde. Sel, kes langevat tähte näeb, on võimalus soovida üks salasoov.

langev 2

FOTO LANGEV TÄHT (FOTO: Piltnik24.ee)

(http://parnu.postimees.ee/3636127/taevas-helendas-tulekera) hea näide ühest päris Maale lähedale jõudnud meteoorist ( http://parnu.postimees.ee/3636561/lugeja-video-auto-pardakaamera-jaadvustas-taevast-langenud-tulekera ).

PLANEEDID

Kuigi enamik meie Päikesesüsteemi planeete on piisavalt tuhmid, et mitte inimesi ehmatada, on siiski olemas kaks lähemat naabrit, millel õnnestub mõnikord meie meeli sassi ajada.

Kõige sagedamini tekitab segadust VEENUS, mis mõnikord on tõesti taevas ülejäänud tähtede ja planeetidega võrreldes oluliselt heledam. Ka sellel aastal on jaanuaris olnud selge ilma korral võimalik vaadelda Veenust ja tema loojumist. Meie naaber on siis nii hele, et võib tunduda olevat lennuk või midagi muud, mis liigub meie taevas. Tegelikult on siiski tegemist planeediga ja pikemal jälgimisel võib näha, kuidas hele taevakeha tasapisi horisondi taha kaob.

Veenus

VEENUS ON PIISAVALT HELE, ET JÄÄB KA MOBIILTELEFONIGA PILDILE (Foto: Piltnik24.ee)

MARSS ei ole küll väga hele, aga võib silma jääda oma punaka värvi ja mõnikord kahtlaselt vilkuvana tunduva välimusega. Eriti põnevaks võib olukord minna siis, kui otsustad kätte võtta mõne ülisuure digitaalse zoomiga videokaamera ja statiivita kaamera marsile zoomida ning siis filmida. Võib juhtuda, et objekt justkui hõõguks või pulseeriks ja hüppaks mööda taevalaotust ringi. Eriti vahva on lõpptulemus siis, kui on hea jonnakas kaamera, mis ilma kaadrit lõplikult teravaks tegemata järjepidevalt üritab end Marsile fokuseerida.

KOMEEDID ehk SABATÄHED

Väga harva võib juhtuda, et avaneb võimalus silmata päris komeeti. Tegemist on taevakehaga, mis liigub läbi meie Päikesesüsteemi ning jõude Päikesele lähemale, hakkab eraldama erinevaid osakesi. Nii tekib talle taha saba, mis meile paistab taevas pisikese heleda jutina. Komeedid ise ei ole väga harvad ja neid eksib ikka pea iga aasta meie kanti ära. Haruldased on sellised komeedid, mida on võimalik palja silma või binokliga oma tagaaiast näha.

Üheks selliseks oli komeet nimega PAN-STARRS, mida oli võimalik jälgida lühikese perioodi jooksul 2013 aasta märtsi ning aprillikuus. Antud komeet õnnestus püüda pildile koos tugevate virmalistega 27 märts 2013 Saaremaal Valjala vallas.

Virmalised komeediga

PILT KOMEET PAN-STARRS VIRMALISTEGA (komeet all vasakul nurgas)

Komeet C/2014 Q2 Lovejoy oli nähtav jaanuaris 2014. Palja silmaga oli teda raske leida. Binokli või teleskoobiga oli leidmine veidi lihtsam. Saba läbi Kuressaare kuma silmaga näha ei olnud. Pildile jäi saba vaid aimatavalt.

lovejoy

Komeet C/2014 Q2 Lovejoy. Pildistatud 16.01.2014 Kuressaares (Foto: Piltnik24.ee)

komeet

KOMEET PAN-STARRS C/2011 L4 (Pildistatud jaanuaris 2014)

TAEVALATERNAD

Viimastel aastatel on hakatud rohkem müüma erineva värviga taevalaternaid. Nende lennutamine on kaunis vaatepilt, kuid laternad ise kujutavad ohtu keskkonnale ja võivad õnnetul kukkumisel põhjustada ohtlikke põlenguid. Seepärast võiks kui üldse, neid kasutada vaid tuulevaikse ilmaga, pigem mereäärsetes piirkondades, kui tuul puhub laterna suunaga merele. Pimedas taevas lennates jäävad taevalaternad silma tähtedest suurema liikuva heleda objektina. Taevalaternad liiguvad ettearvamatult, võivad muuta suunda ja kõrgust. Seda kõike olenevalt tuule suunast ja tugevusest. laternate lennuaeg on enamasti kuni 10 minutit ning lennukõrguseks osade tootjate sõnul kuni 350 meetrit.

Taevalaterna lennutajatel tasuks ennem süveneda tarbijakaitse ameti poolt loodud juhendisse: http://tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/taevalaternate_muugi_ja_lennutamise_juhend_2014.pdf . Lisan siia ühe video taevalaternate lennutamisest:

taevalaternad

VIDEO TAEVALATERNATE LENNUTAMISEST (Video: Youtube)

DROONID

Kui märkad midagi taevas, millel on värvilised tuled, mis justkui seisab õhus paigal, ning siis hakkab liikuma ja muudab kõrgust, siis suure tõenäosusega on tegemist drooniga. Nüüdseks ka Eesti õhuruumis on muutunud tavapäraseks droonide lennutamine. Pole ka ime. Droonid ise on muutunud taskukohasemaks. Drooni kasutusvõimaluste hulk on suurenenud. Saab teha vahvaid pilte ja videosid. Õhus lendava drooni kaugust on raske hinnata.

droonid

VIDEO DROONIDEST ÕHTUSES TAEVAS (Video: Intel ja Youtube)

Lähedal asuvat drooni on võrdlemisi lihtne tuvastada kui sinu ümber on vaikne. Droonide propellerid teevad iseloomulikku pininat, mida on hästi kuulda. Drooni lennutaja võib ise olla kaugel, sest juhib lennuseadet selle küljes oleva reaalajas pilti edastava kaamera abil. Näiteks DJI Phantom 4 drooni lennuaeg on kuni 28 minutit, lennukaugus kuni 5km ning maksimaalne kiirus 72km/h.

phantom4

DROON DJI PHANTOM 4 (Foto: www.dji.com)

Droonide lennutamiseks Eestis on vaja luba ja kooskõlastust Lennuametiga, kui lend toimub kontrollitavas õhuruumis või kõrgemal kui 500 jalga. Praktikas aga võib seda reeglit iga drooni omanik rikkuda ja neid rikkumisi on raske tuvastada.
Seega on droonid tulevikus üha rohkem ilmselt igasugu põnevate uudispealkirjade allikaks. Olgu siis näiteks uudiste pealkirjaks imelikud tuled öösel 11. korruselise maja akna taga või hoopis kummalised tuled karjamaal, mis kadusid kiiresti kiirust kogudes lähedal asuva metsatuka taha. Lohutuseks võib vaid nentida, et on juba olemas seadmed, mida tülikale droonile suunates, viimane juhitamatuks muutub, ning maha pudeneb. Seega leiab rohtu ka siis, kui tulevikus mehitamata lennuseadmed hakkavad trügima kohtadesse, kuhu ei peaks.

SATELLIIDID

Need on inimeste poolt tehtud tehiskaaslased, mis tiirlevad ümber Maa. Satelliidid liiguvad taevas nii päeval kui ööl. Meile nähtavad on nad pimedal ajal, kui Päikeselt satelliidini jõudev valgus võimaldab meil neid taevas näha. Satelliite on erineva kujuga. Mõned on ühtlaselt valgustatud ja näevad silmaga vaadates välja nagu tavalised tähed. Tähtedest eristada aitab satelliite kiire liikumine. Kui tähed näivad silmale seisvat paigal, siis satelliidid liiguvad nähtavalt tähetäppide vahel. Liikumissuunad ja heledus on eri satelliitidel erinev.

Eriti hästi jäävad satelliidid näha siis, kui üritada pildistada pika säriajaga öist taevast. Mõned pildistajad ajavad langevaid tähti segi satelliitidega. Fotol on teatud sarnasus olemas, kuid pea alati reedab inimkätega tehtu see, et meteoori puhul on langemise juti heledus ajas muutuv. Pildile jääb ebaühtlase alguse ja lõpuga põlemise jutt. Satelliidi puhul on algus ja lõpp püsiva heledusega või ühtlaselt heledamaks/tuhmimaks minev.

langev täht
satelliitVÕRDLUSEKS KAKS PILTI, ÜLEMISEL LANGEV TÄHT JA ALUMISEL SATELLIIT (Foto: Piltnik24.ee)

IRIIDIUMI SÄHVATUSED

Osad tehiskaaslased peegeldavad meile Päikese valgust vaid mõneks hetkeks ja inimsilmale tunduvad need hetked heleda sähvatusena. Neid nimetatakse iriidiumi sähvatusteks ehk “iridium flares” inglise keeles. Nimi tuleb Iridium nimelistest satelliitidest, mis ümber maakera umbes 500 kilomeetri kõrgusel tiirlevad. Neid sähvatusi saab jälgida, sest on loodud rakendused ja lehed, kust saab nende asukohta jälgida ning ette arvata ( http://www.satflare.com/track.asp?q=iridium#MAP ). Satelliitide võrgustikus on 66 aktiivset satelliiti, mis annavad ülemaailmse kasutusvõimaluse satelliittelefonide kasutajatele.

Iridium_Flare_Venus

PILT IRIIDIUM SÄHVATUS JA VEENUS (Foto: www.wikipedia.com)

VIRMALISED

Kaugel põhjas asuv virmaliste kaar on Eesti taevas jälgitav selga ilma korral üpris tihti, mõnikord isegi mitu päeva järjest. Natuke ulmelisem vaatepilt on see, kui suure magnettormi ajal virmalised otse sinu pea kohal heledaid valgussambaid joonistavad. Pole siis ime, et meie esivanemad sellist valgusmängu jumalate ilminguks pidasid. Virmalistes ongi midagi ebamaist ja võõrast, samas kaunist ja ettearvamatut. Kui juhtud nägema peakohal eredaid värve, valgussambaid, pulseerivat valgust või helendavaid üle taeva jooksvaid õrnu sähvakaid, siis oled just õigel ajal õiges kohas. Haara kaamera või fotokas. Pane see jäädvustama. Istu maha ja vaata pakutavat vaatemängu, sest teist samasugust meie mail ei pruugi tulla jälle lähima kümne aasta jooksul. Jah neid küll on, aga enamasti ei ole ajastus või ilmastik sobiv, et virmalisi täiel mahul kogeda. Meie peakohal on see nähtus haruharva vaid siis, kui maa magnetvälja häiritus on juba nii suur, et Päikese poolt saadetud osakeste voog on mõneks ajaks saanud parema positsiooni.

panoraam

PILT VÕIMSAD VIRMALISED (Foto:Piltnik24.ee)

Mida teha, kui märkad taevas midagi, mis tundub huvitav ja põnev?

Kui arvad, et näed ja koged midagi erakordset, siis võimalusel võiksid seda filmida või pildistada. Kasutades videokaamerat, ei ole mõtet aga täiesti maksimum suurendust kasutada, kuna käe värelus ja halvad valgusolud teevad tihti objektile teravustamise võimatuks. Parem pildista ja filmi väiksema suurendusega teravat objekti, sest siis saab hiljem arvutis nähtut suurendada ja on suurem võimalus saada selgust sellest, mis on pildil.

Ära pildista hoides kaamerat ühe käega. Parem tee pilt rahulikult statiivilt või toetades käed seina/auto vastu. Kasvõi istu maha ja toeta küünarnukid kere või maa vastu. Hoia kaamera/fotokas kindlalt paigas ja asu jäädvustama.

Kui soovid pildistada virmalisi, siis selle kohta leiad juhatust siit: http://www.piltnik24.ee/?p=943 .

Kui juhtubki nii, et saad pildile või videole midagi sellist, mida tavamõistus seletada ei oska ja ka antud lookese abil tuvastada ei õnnestu, siis jaga pilti või videot julgelt selle loo kommentaarides ka Piltnik24 lugejatega 🙂 Ja kui jäädvustatule selgitust ei leita, siis oledki jäädvustanud UFO ehk lendava taevakeha, mille päritolu ei osata seletada.

Leave a Reply


*

* Copy This Password *

* Type Or Paste Password Here *